Uus põrra hoovi peal

Nii. Impulsiivne inimene, nagu ma olen, suutsin kuue päevaga jõuda ideest teostuseni. Nimelt hakkas eelmisel reedel linna peal silma selline tore auto, nagu Honda Stream. Selline suuremat sorti universaalkerega põrra. Ameerikamaal tuntakse teda nime all Shuttle (seal ta on veidike suurem kah, nagu heaoluühiskonnas kõik asjad). Väike turu-uuring, käik reede õhtul Veho Eestisse, teisipäeval Corolla junni ülevaatus+hindamine, neljapäeval liisingu ettemaksu tasumine ja eile õhtust alates siis liigun ringi natuke uuemat sorti hõbedase noolega. Täitsa mõnus vahelduseks nendele junnidele, millega siiani olen liikunud punktist A punkti B. Vähemalt suvel retkele minnes pole probleemi, et kuhu magama minna ;)

Ja eelmisele postile väike update. Rääkisin lavataguste inimestega. Rammstein suutis selle kontserti ajal elektrigeneraatorites hävitada kaks tonni diislit valgustuse ja helitehnika elektri tarvis ja tulevärgiks kulus üüratu kogus propaani ja muid põlevaid aineid. Kogu bändi kama oli 14 rekka peal ja tuuri manager seletas, et tuur on tänu oma võimsusele miinuses. Ehk siis ühe kontserdi peale kulub bändil rohkem, kui nad esinemistasudena teenivad. Seda mul paraku ei õnnestunud selgeks teha, et palju see raha on, mis ühe kontserdi peale kulub :)

Uue autoga nädalavahetusele vastu, ajee :)

Du, du hast, du hast mich

Eilne (või noh, selle aasta) suurim raskemuusikasündmus on nüüd siis õnnelikult läbi. Kuna Whitesnake ja W.A.S.P. (muide, kes teab, mida see lühend tähistab? :) ei paku niiväga pinget (mis neist penskaritest ikka vaadata, omal ajal kuulatud küll-ja-veel), siis on see kontsert ainuke suurem, mida see aasta külastasin. Kahjuks või õnneks, seda ma ei oska öelda.

Igatahes vägev oli. Lava koosnes kõlaritest, pürotehnikast, hulludest sakslastest ja mõnest liikuvast osast (millest effektseim oli prozhektorite tõstuk). Hullud sakslased vokaal-instrumentaalansamblist Rammstein hüppasid ja karglesid laval, panid üksteist põlema (no maeitea, minu kuu aja bensulimiit põletati küll lava peal ära) ja laulsid-mängisid oma muusikat väga mõjuvalt. Tavaliselt ei suuda elav muusika mind nii erutada, et ma hüppama-karglema asuksin, aga Du hast-i ja paari muu loo ajal hakkasin oma olematut tukka vehkima küll.

Aga mis siin ikka pikalt seletada, kes nägi see nägi, kes ei näinud jäi minu arvates väga suurejoonelisest showst ilma.

Ja järjekordne hambaarstivisiit jälle selja taga, tundsin, kuidas hambaarst ümises "Du hast mich" ja surus oma orgi sügavale minu igemesse.

Hambaarstid seebiks

Nii. Aastatetagune kogemus reincurred. Hambaarst. Kohutav. Tunni aja sisse mahtus kaheksa tuimestavat süsti, et ma üldse elus püsiksin ja lõputuna näiv aeg orgiga minu suu sees. OK, kisti maha paar kilo hambakivi ühelt hambarealt, aga siiski. Dääm.

Ah, ärdagu pandagu tähele. Hambaarstid on asi, mida ma sallin veel vähem kui Arnold Rüütlit. Ja mõned korrad veel käia, siis on pikemaks ajaks hooleta. Loodetavasti.

Postimüügikataloogid ja Onu Remuse jutud

Sai siis kah tellitud Halensi postimüügikataloogist asju. Vanainimeste värk. Õigemini, sain teada, et kodused tellisid mingeid suht mõtetuid asju sealt (lisaks vajalikele, et minimumsumma täis saaks) ja kuna vajalikke asju on kah vaja, siis sai tellimus ümber tehtud. Enivei. Minumeelest on vajalikum see, et magamistoas oleks korralik musakeskus, kui see, et riiulis oleks mingid imelikud mütsid-sallid, mida keegi ei kanna.

Igatahes, täna tuli pakk. Poolenisti, aga ikkagi tuli. Seega sai poisile tuppa sanga, millega CD-sid kuulata enne magamaminekut. Järgmine probleem - plaadid kõik plika toas. Ja neid saaks sealt ära ainult kasutades käeraudu ja radiaatorit korrelantsis plika kätega. Väike google ja mroosi lehelt kaks tundi onu remuse jutte plaadile kribatud. Eeldatavasti ei rikkunud ma kellegi autoriõigusi, kui ma internetist kistud audiovisuaalteose plaadile kribasin. Soovitan soojalt, oma lapsepõlves ma kuulasin antud vinüülid ribadeks ;)

Linki ei anna, google.com -> "Onu Remuse jutud" -> esimene vaste. Kui selgub, et tegevus ebaseduslik, siis ilmselt läheks vangi, kui annaks lingi. Viidet ei mäleta, aga hiljuti esitati ühele austraalia kutile süüdistus autorikaitse all olevatele teostele viitamise eest $500 millioni trahvinõue kohtus.

Hallpead austa, kulupead kummarda.

Njah. Mul on eluaeg olnud respekt vanemate inimeste vastu. Ilmselt koduse kasvatuse viga, ei tea. Ja vanaduse sünonüümiks on minu jaoks hall pea.
Mõni aeg tagasi (aasta-paar) seletati mulle, et mul hallid karvad peas. Yeah, Right. Kunagi ammu-ammu suhtkoht pingelisel eluperioodil tuli hall salk pähe (mingi 15 olin vist siis). Right, ei miskit, millest kääridega jagu ei saaks.
Aga nüüd läheb asi ikka täitsa hulluks. Meelekohtades on halli rohkem, kui normaalvärvusega juukseid.

Dääm. I'm too young for this shit!

Loo moraal? Tunnistan ausalt - puudub. Tavaline rohe-triibuline angoora tüüpi egoboost.

Üle hulga aja.

Mnjah. Kuna elutempo on oma töö teinud, siis pole siia tükk aega miskit kirjutanud. Tähh, kadri, et sellele tähelepanu juhtisid :)

Enivei. Toshiba garantii imeb ikka viiesajaga. Masina sain kätte, kaks päeva töötas ja läks samasse kohta tagasi. Tark inimene pidavat teiste vigadest õppima, loll inime enda omadest. Mina õpin oma korduvatest vigadest. Nädal aega masin garantiis ja ei kippu ega kõppu. Eks hakkan neid jälle peksma. Kuvaldaga. Pähe. Korduvalt.

Möödas on ka kurikuulus lõpupidu, millest kõik räägivad. Võtaks kah sõna - aga kooslus vana pea + magamata öö enne üritust + kaks päeva söömata + piisava kogus alkoholi on piisav selleks, et mu mälestusi sellest üritusest hämardada. Teinekord olen targem ja võtan puhkuse enne lõpupidu ;) Igatahes tänud billile, kelle lahkel kaasabil ma saabusin hommikupoole ööd oma koduse voodi rüppe.

Ja nüüd tagasi tööle. Marss. Tunni aja pärast peab juba kodus olema, korstnapühkija tuleb ja vaatab üle, kas ma siis lõpuks saan omale koju kamina ehitada või mitte. Ja järgmine nädal tulevad köögimööblimõõtjad. Ja paari nädala pärast tuleb vannitoamööbel. Ehk siis müüdud (hurraa!) korteri raha on paigutatud sujuvalt kinnisvaraarendusse (dääm).

Pealtpanemiseni! :)