live never dies

nii. käidud. ja elamus oli kõike seda väärt mis oli vaja pungestada et sinna minna.

lühidalt siis - webber on ennast täielikult ületanud. kui phantom of the opera oli väga hea (ega seda ilmaasjata ei ole üle 20 aasta mängitud täismüüdud saalile pidevalt) siis love never dies oli super. soovitan kõigile. väga. soojalt.

lavakujundus, režii, näitlejad, muusika. kõik see kokku andis sellise kompoti et teatrist välja tulles olin ma täiesti teises maailmas. mida ei juhtu minuga just väga tihti. tähendab - ei ole siiamaani veel juhtunud.

kes iganes naudib head muusikat, head teatrit ja head elamust - marss pileteid ostma. pekki see tuhapilv, pekki see londoni hinnatase - lihtsalt mindagu. ja nauditagu. ja mõeldagu kaasa.

neile kes midagi järgede kohta tahavad kobiseda - kobisege edasi :) mina jään seisukohale et see järg oli parem kui originaal. kuu aega tagasi plaati kuulates veel nii ei tundunud, peale etendust olen täiesti veendunud.