23.06.05
20.06.05
Butterfly
walkeri käest sain jutu. natuke paneb mõtlema küll.
The Butterfly
One day as a small opening appeared on a cocoon, a man sat for several hours watching the butterfly struggle to force its body through that little hole. Then it seemed to stop making any progress. It appeared as if it had gotten as far as it could and it could go no further. So the man decided to help the butterfly. He took a pair of scissors and snipped off the remaining bit of the cocoon. The butterfly then emerged easily, but it had a swollen body and small, shriveled wings. The wings would enlarge and expand to be able to support the body, which would contract in time. Neither happened.
In fact, the butterfly spent the rest of its life crawling around with a swollen body and shriveled wings. It never was able to fly. What the man, in his kindness and haste, did not understand was that the restricting cocoon and the struggle required for the butterfly to get through the tiny opening was nature's way of forcing fluid from the body of the butterfly into its wings. Then the butterfly would be ready for flight once it achieved its freedom from the cocoon. Sometimes struggles are exactly what we need in our life. If we were allowed to go through our life without any obstacles, it would cripple us. We would not be as strong as what we could be. We could never fly.
One day as a small opening appeared on a cocoon, a man sat for several hours watching the butterfly struggle to force its body through that little hole. Then it seemed to stop making any progress. It appeared as if it had gotten as far as it could and it could go no further. So the man decided to help the butterfly. He took a pair of scissors and snipped off the remaining bit of the cocoon. The butterfly then emerged easily, but it had a swollen body and small, shriveled wings. The wings would enlarge and expand to be able to support the body, which would contract in time. Neither happened.
In fact, the butterfly spent the rest of its life crawling around with a swollen body and shriveled wings. It never was able to fly. What the man, in his kindness and haste, did not understand was that the restricting cocoon and the struggle required for the butterfly to get through the tiny opening was nature's way of forcing fluid from the body of the butterfly into its wings. Then the butterfly would be ready for flight once it achieved its freedom from the cocoon. Sometimes struggles are exactly what we need in our life. If we were allowed to go through our life without any obstacles, it would cripple us. We would not be as strong as what we could be. We could never fly.
15.06.05
kolmapäev, õhtu, hilja..
kurat. kell on liiga palju. aga kuna tänase päeva jooksul esimene vaba hetk, siis selle asemel, et teiste blogisid hekseldada kirjutan siia miskit. aga nagunii miskit mõistlikku ei tule. öö jäi liiga lühikeseks ja päev venis liiga pikaks.
igaljuhul on startinud suure bussiga suvehooaeg. õues on sellisel kellaajal valge, nädalavahetustel on jälle midagi mõtekat teha (noh, jah, kelle jaoks kuidagi, minu jaoks on lennuväljal või mõnel muul adrenaliini külvaval kohal töllerdamine ikka paraja mõttega). nüüd tuleb veel lõplikult otsustada jaanipäeva plaanid - ja ennetades kommentaare - narva ma ikkagi ilmselt ei tule. poolele teele sinna lähen esmaspäeval, jälle ühed matused. aganoh, jah.
igatahes laupäev oli kõva. hommikul lennuväljale hüppama, siis keila-joale paintballima ja lõpuks eelmise aasta lõpupeopaika jooma. suhtkoht lõbus oli hommikul M üles ajada kõrvalvoodis, kuna tema oli ametlik ilmavaataja :) kujutatagu teda ette, öösel 5 paiku veel täies hoos hoovi peal suhtlemas ja siis hommikul seitsme paiku ärkamas. njaa. mina poleks selleks võimeline - müts maha.
nädsiis. möla ei jää pidama. lähen parem tuttu. mõnikord jälle.
ja kui mast miskit möliseb (thnx, wing), et langevarjuritel pole sittagi teha ja aina blogivad ja kommenteerivad, siis, njah. tikud, bensiin (seoses hinnatõusudega üle 0,5 liitri ei julge pakkuda) ja muu säärane talle. lähedal viia kah.
igaljuhul on startinud suure bussiga suvehooaeg. õues on sellisel kellaajal valge, nädalavahetustel on jälle midagi mõtekat teha (noh, jah, kelle jaoks kuidagi, minu jaoks on lennuväljal või mõnel muul adrenaliini külvaval kohal töllerdamine ikka paraja mõttega). nüüd tuleb veel lõplikult otsustada jaanipäeva plaanid - ja ennetades kommentaare - narva ma ikkagi ilmselt ei tule. poolele teele sinna lähen esmaspäeval, jälle ühed matused. aganoh, jah.
igatahes laupäev oli kõva. hommikul lennuväljale hüppama, siis keila-joale paintballima ja lõpuks eelmise aasta lõpupeopaika jooma. suhtkoht lõbus oli hommikul M üles ajada kõrvalvoodis, kuna tema oli ametlik ilmavaataja :) kujutatagu teda ette, öösel 5 paiku veel täies hoos hoovi peal suhtlemas ja siis hommikul seitsme paiku ärkamas. njaa. mina poleks selleks võimeline - müts maha.
nädsiis. möla ei jää pidama. lähen parem tuttu. mõnikord jälle.
ja kui mast miskit möliseb (thnx, wing), et langevarjuritel pole sittagi teha ja aina blogivad ja kommenteerivad, siis, njah. tikud, bensiin (seoses hinnatõusudega üle 0,5 liitri ei julge pakkuda) ja muu säärane talle. lähedal viia kah.
05.06.05
04.06.05
Metsas on pidu!
Täna peame a teisipäeval on. Päris vanainimese tunne tuleb peale, lapse esimesel juubelil.