live never dies

nii. käidud. ja elamus oli kõike seda väärt mis oli vaja pungestada et sinna minna.

lühidalt siis - webber on ennast täielikult ületanud. kui phantom of the opera oli väga hea (ega seda ilmaasjata ei ole üle 20 aasta mängitud täismüüdud saalile pidevalt) siis love never dies oli super. soovitan kõigile. väga. soojalt.

lavakujundus, režii, näitlejad, muusika. kõik see kokku andis sellise kompoti et teatrist välja tulles olin ma täiesti teises maailmas. mida ei juhtu minuga just väga tihti. tähendab - ei ole siiamaani veel juhtunud.

kes iganes naudib head muusikat, head teatrit ja head elamust - marss pileteid ostma. pekki see tuhapilv, pekki see londoni hinnatase - lihtsalt mindagu. ja nauditagu. ja mõeldagu kaasa.

neile kes midagi järgede kohta tahavad kobiseda - kobisege edasi :) mina jään seisukohale et see järg oli parem kui originaal. kuu aega tagasi plaati kuulates veel nii ei tundunud, peale etendust olen täiesti veendunud.

home & away

eestis on kell 02:39. siin veel eelmise päeva 16:39.
ja üsna tuntav jetlag on kuna alles eile õhtul jõudsin siia.

aga et kõik ausalt ära rääkida... ah, mis seal ikka rääkida... tekkis võimalus tulla San Francisco Web 2.0 Expole ja siin ma nüüd olen.
esimene päev sai õnnelikult mööda, tarkus kogunes ojadena. mõtteid jagub kohe mitmeks päevaks nendest kahest workshopist millel osalesin.
õhtul ilmselt sotsialiseerumine ja homme jälle workshopid, keynoted ja muu säärane. nii neljapäevani. ja siis edasi Silicon Valleysse. järgmise nädala lõpuks tagasi selleks et liikuda edasi Londonisse. ja siis - ausalt - olen natuke aega kodune ka.

p.s. päike paistab, ilm on mõnus ja sinine, ookeani hõngu on tunda ka kesklinnas.
p.p.s. kui ma enne eriti skype häälevõimalustest ei pidanud suurt midagi (need üksikud koosolekud oleks saanud ka telefoni teel ära ajada) siis peale tänahommikust töökoosolekut muutusin fänniks :)