palju asju, liiga vähe aega
vahepeal on palju juhtunud.
algatuseks oli reede, 13. lennates Vilniusest läbi Riia Tallinna poole (õigemini Riias teist lennukit oodates) helistas mulle rõõmsa häälega näitsik Swedpangast ja teatas, et kuna vene pankadega asjaajamine võtab jubedalt aega hüvitavad nad mulle tehtud kahju omast taskust ja ajavad ise asju edasi. ilmselt nende jaoks piisavalt väike kadu. aga plusspunkti said nad mult kirja.
läks mõni päev mööda ja mu lugupeetav ortopeed teatas, et selle jalaga mis mul on, võib lutsu visata. või siis opile minna. kuna kaks päeva pärast teatamist oli üks äraütleja (gripihooaega tuleb ilmselt siinkohal tänada) avastasin ma ennast reede hommikul haiglast opilaualt. päris huvitav film tuli telekast kus kuvati mu põlve sisemust. igatahes eemaldati sealt igasugu rämpsu ja õmmeldi kõik kokku tagasi, õhtuks olin juba kodus.
teisipäeval enam ei kannatanud peavalu välja mis peale oppi oli jääknähtudena jäänud ja läksin haiglasse tagasi. teatati et teinekord tasub vaadata järjekorranumbrit kohalikku narkoosi minnes - sajaga lõppevad järjekorranumbrid pidavat olema mitte kõige popimad. kolm tundi tilgutite all kofeiini manustades möödus kui linnutiivul, peavalu samuti.
tänaseks, tundub, on kõik hullem möödas ja jääb mõni päev nädalavahetust kus tuleb nädala tegemata tööd tasa teha. õnneks linna peale litutama minna ei saa, jalg tahab taastumist, seega - töö - here i come.
algatuseks oli reede, 13. lennates Vilniusest läbi Riia Tallinna poole (õigemini Riias teist lennukit oodates) helistas mulle rõõmsa häälega näitsik Swedpangast ja teatas, et kuna vene pankadega asjaajamine võtab jubedalt aega hüvitavad nad mulle tehtud kahju omast taskust ja ajavad ise asju edasi. ilmselt nende jaoks piisavalt väike kadu. aga plusspunkti said nad mult kirja.
läks mõni päev mööda ja mu lugupeetav ortopeed teatas, et selle jalaga mis mul on, võib lutsu visata. või siis opile minna. kuna kaks päeva pärast teatamist oli üks äraütleja (gripihooaega tuleb ilmselt siinkohal tänada) avastasin ma ennast reede hommikul haiglast opilaualt. päris huvitav film tuli telekast kus kuvati mu põlve sisemust. igatahes eemaldati sealt igasugu rämpsu ja õmmeldi kõik kokku tagasi, õhtuks olin juba kodus.
teisipäeval enam ei kannatanud peavalu välja mis peale oppi oli jääknähtudena jäänud ja läksin haiglasse tagasi. teatati et teinekord tasub vaadata järjekorranumbrit kohalikku narkoosi minnes - sajaga lõppevad järjekorranumbrid pidavat olema mitte kõige popimad. kolm tundi tilgutite all kofeiini manustades möödus kui linnutiivul, peavalu samuti.
tänaseks, tundub, on kõik hullem möödas ja jääb mõni päev nädalavahetust kus tuleb nädala tegemata tööd tasa teha. õnneks linna peale litutama minna ei saa, jalg tahab taastumist, seega - töö - here i come.
posted by cal6 at 2:01 PM
|
