suuskamast tagasi

nonii. nädal ära ja värskem tunne peal.

et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas tallinna lennuväljal check-in'is trükiti vaikselt piletid välja ja nende pealt tuli välja, et algselt planeeritud otselend münchenisse mis moondus mõned kuud tagasi läbi kopenhageni lendamiseks moondus veel omakorda kopenhagenis munemiseks. ehk siis plaanitud 1:10 peatuse asemel pidime veetma 5 tundi kopenhageni lennuväljal (mis muuseas on täiesti suitsetamisvaba). mis omakorda tähendas jõudmist münchenisse õhtul kella 22 paiku. mis omakorda... ehk siis... kui lõpuks jõudsin autorenti ja sain auto kätte, oli kell 23:00. ja GPS oli kellegi poolt (tervisi siinkohal tuukrile ilmselt) tuunitud jalakäija režiimi. mis tähendas seda, et keset münchenit (mida kuradit ta üldse sinna juhatas) avastasin ma ennast autoga jalakäijate alal. aa, enne jäi üks kits ka autole ette, 10cm jäin hiljaks, oleks saanud kitsepraadi õhtuks.

enivei, kui umbkeelne majaperenaine välja arvata (ja segadused seoses maja võtmega) siis kella 01 paiku öösel saabus õnnis rahu - oleme kohal. -15 kraadi, 800m kõrgust (nendest viimased 300 VÄGA kitsast ja VÄGA järsku teed mööda üles), tähed siramas ja õlu külmas.

järgmised 5 päeva enamvähem non-stop lumesadu, 1,5 meetrit lund, päris hea puuder hommikul isegi rajal, laviinihoiatused ja vahelduva eduga nullnähtavus mäel. küll aga kuues päev lõi kõik üle :) päikesepaiste, mõnus soe. ainukese miinusena oli kinnine hintertuxi liustik seoses laviiniohuga. pidime penkenil saagima. mis lõppkokkuvõttes ei olnud ka kõige halvem idee. väikese päevituse sai ka kätte :)

ja neljapäeva hommikul kell 5 äratus ja 6 start. kõik selleks, et ekselda autorendi lähistel seda 20 minti leidmata, shuttlega lennujaama, sealt läbi kopenhageni tallinnasse et siis valmistuda saabuvaks tööpäevaks.

oli tore talvenädal. mingi hetk lükkan gepsuträki (kml) ja polari history (alt+hb) ka kuhugi üles et oleks hiljem hea vaadata.