ühe saare lugu

pealkiri on intrigeerivam kui lugu ise.

tegelikult pean parandama vea, mis eelmises postituses sees.
kliima siin on super. no ikka kohe väga. kohalikud pakuvad, et looduskatastroof on, nädal aega pole sadanud. täna lõunapoolses saare otsas öeldi, et põhjas pidada õnneks ladinal sadama. õnnelikud inimesed seal, tagasi oma harilikus keskkonnas.

homme lendame tagasi. ilmselt on siis siin oodata vihma, äikest, pussnuge ja väikeseid lapsi sadamas taevast alla.

tuleb meelde üks eemine tripp, kus itaalia peaaegu ära kuivas.

jumal pidada armastama lolle ja joodikuid. õnneks mul kahekordne kaitse :) vähemalt selles osas mis puudutab ilma.

kunagi tulevad pildid kah.

juuli postitus kah siis :)

eneselegi märkamata on 1,5 kuud mööda läinud viimasest postitusest. aga ma ei lase ennast sellest segada.

sest ma lähen nüüd ära. homme hommikul. lennukiga. veel sitemasse kliimasse kui seda on eestis. selleks, et natuke rohkem kui nädala pärast tagasi tulla. loodetavasti puhanuna. aga võibolla väsinuna. kes kurat seda teab :)

ja Marilinile. BSBD. kunagi näeme veel.