hüppamine (jaajaa, seesama)

ühesõnaga. senimaani olen suutnud boikotti hoida. ma ei tea kas tegemist on masohhismi uue vormiga või siis eelmine aasta mõjus tõesti nii karmilt oma 13 hüppega. hm, 13 kusjuures on minu lemmiknumber.

aga vaikselt hakkab jälle tekkima mõte et peaks täiesti töökorras lennukist 4km kõrgusel väljuma. et kogeda seda kiirust, mõnu, tuult, adrenaliini... 1000m kõrgusel kostuvat piuksumist, meduusi viskamist, pauku, kui sabre150 ennast avab. slaider surnuks, toggled kätte, raiserid põlvede kõrgusele. jami. peamine, et see ei toimuks pilve sees. või siis liiga madalal. või. ah. eelmine aasta läks peeti, no läks.

igatahes näis. hiljemalt järgmine hooaeg olen ennast ilmselt piisavalt kogunud ja siis hakkab asju juhtuma. loodetavasti. seniks väljutan ennast muud moodi. kasvõi reisides.

vot tak vot.