nooruslollused

nojah. jube kisa lahti igalpool. üks kainemaid arvamusi on parasiili oma. merlis samas paneb ikka täiega.

noh, me kõik oleme ju noored olnud. mõned natuke kergemalt, mõned raskemalt. tuleb nii mõnigi üritus meelde, mis vanematekodus peetud ja kus kõikidest kirjutatud ja kirjutamata reeglitest kinni ei peetud. okei, ajad olid siis veidi teised, mehukatti ja royal piiritus olid tollal tegijad ja kanepit eriti kätte ei saanud kuskilt, vesipiibust rääkimata. hanasha oli tollal märksõna aga see polnud üldse eriti popp, ilmselt kvaliteediprobleemide tõttu (kes mäletab see teab).

okei, kui vastab tõele lossi katusel lipu kõrval kusemisest (hm, huvitav kas tunnimehed pärast seal all ei haisenud?) ja oherast kanepitõmbamisest, siis on asi natuke võibolla teine, aga odavat populaarsust võtsid presidendilapselapsed küll. ja see on tiinekale tähtsam, kui miski muu. eks 15 aasta pärast vaatavad nad tänastele situatsioonidele otsa ja punastavad. või siis ei punasta, aga vähemalt mäletavad. nagu suuremosa praeguseid "vanureid".

hull mõelda, et mõne aasta pärast pean ma samasuguste tiinekatega hakkama kuidagi saama, loodetavasti ei tehta minust selle aja peale presidenti või mõnda muud avaliku elu tegelast. muidu oleks puhta perses.

soolvees leotatud vits oleks vanasti olnud selliste laste pärusmaa, aga mitte päevade (ja potensiaalis nädalate) pikkune meedia huviorbiidis olemine. nahhui on vaja mingid psühholoogid ja sotsioloogid mängu tuua, iga normaalne inimene saab aru, et tiinekad teevadki nii. doh.

vottakvot.