long time no see

K (oma plondiinistumise käigus) hakkas jälle põksima, et miks ma siia miskit ei kirjuta. vastasin talle täiesti õigustatult, et ei ole häid ideid. no ei ole noh. mida ma ikka niisama mulisen. enamvähem praktiline inimene, nagu ma olen.

enivei. sellise hullemat sorti pohmelli käigus tuletasin meelde oma siinse parooli, logisin sisse janoh, unustasin oma praktilisuse. see eilne pilsner tüüpi hiina õlu igatahes kõige paremini ei mõjunud. aga ilmselt (nagu ikka) oli tegemist ületarbimisega. tänud M-le, kes mind kutsus üritusele kaasa ja sain tutvuda uute toredate inimestega.

üldse. tänu leivateenimiskoha vahetusele on elurütm muutunud täielikult. õhtuti/öösiti arvuti avamine on täielikult vabatahtlik, tööajal ei ole sellist tunnet et tahaks olla kuskil mujal kuna rutiin tapab, kohvitarbimine on saavutanud omaette taseme (3,5 aastat mittekohvijoomist on asendunud regulaarse kohvimasinakülastusega) ja mõiste "kalender" on muutunud mingist müstilisest asjast, mida "mõned vist kasutavad", reaalselt kasutatava ja eluvajaliku elemendiga. siinkohal peab ilmselt mainima, et Outlook imeb hoolimata kõigest. :)

peale kolmandat nädalat on igatahes tunne, et ma suudan mägesid liigutada. tuleb loota, et see tunne on püsiv. ja et teistele jääb kah vähemalt mulje, et ma seda suudan. sest koostöös peitub sünergia.

heaküll. vändras hakkab varsti saelaudadega ikaldama kui ma samas vaimus jätkan (millest meenub, et rõduehitajat koos materjalidega on vaja, soovitatagu kedagi) ja lähen parem teen miskit kasulikku.

p.s. märksõna maisüntar - vastatagu mu mailile. kes teab see teab.