Hullud unenäod

Pole tükk aega und näinud (ilmselt on seotud see sellega, et unenägusid nähakse siis, kui õige uni otsas), täna siis nägin.

Mingi imelik koht Karepa lähedal, mere ääres, metsa sees. Minul kogu hüppekama kaasas, hunnik parasemusid kambas. Aga. Mälu ei ole. Mingite intervallide takka kadus kapitaalselt mälu ära. Ja peale igat checkpointi helistab vana klassivend Muusikakeskkoolist, keda ma pole aastat 13 umbes näinud, ning uurib, kus me oleme. Tema olevat maandunud tuulte pärast Kunda kanti merre ning nüüd ei suutvat metsast välja saada ja meid üles otsida, et üks mõnus külm õlu peale demot juua. Seletan talle siis midagi suuna kohta (noh, et jälgi puutüvedel kasvavat sammalt ja suundugu lääne poole), panen toru ära, kondan mööda laagrit edasi. Ja jälle flush mälestustele. Helistab tüüp uuesti, mina imestunud, et mida ta sealkandis teeb, jne.. Lõpuks ärkasin hirmuga üles. Kuna kell oli 11:30 ja laps oli otsustanud hakata oma toas seina vastu lauatennist mängima hakata. Ei pea vist täpsustama, et see tema toa sein oli teisel pool minu toa seina :S